Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega

Nõustun
Raportisse

Tehnoloogiatrendide seire raport haridusvaldkonnale

Leitud: 0 tulemust

Õpilaste ajareisid Tartus

Tartu Ülikooli võrsefirma BlueRay on tuntust kogunud Tartus pakutava virtuaalreaalse elamusega. Kaarsilla juures sab laenutada nende virtuaalreaalsusprille ja tutvuda Tartu kesklinna vaadetega 1913. aastast. Võimalust ajalugu oma silmaga näha kasutasid ka Tartu Katoliku Hariduskeskuse õpilased sotsiaalainete õpetaja Aleksandra Sooniste eestvedamisel. 

Õpilased virtuaalreaalsusprillidega Tartu tänaval.

Virtuaalreaalsusprillide proovimine tekitab alati elevust. Foto: Egle Rääsk

Õpetaja jäi saadud VR-kogemusega rahule: pilti saja aasta tagusest Tartust saatis info, mis selgitas tollast olustikku ning pakkus originaalset ajaloolist informatsiooni, mida tavapärastest õpikutest ja aimekirjandusest ei leia. Õpilased said väga intensiivse, põneva ja autentse ajalookogemuse ning hakkasid kohe mõtlema ka, mida sellise virtuaalreaalsuse loomiseks teha on vaja: uurida arhiivimaterjali, taasluua ajaloolist keskkonda ja see 3D-modelleerida.

Virtuaalset Tartut saab uudistada neljast vaatluspunktist, mis paiknevad mõlemal pool Emajõge. Näha saab Tartu kesklinna koos Kivisilla, lotjade; esindusliku Raatuse tänava algusega, kus paiknesid hotell Bellevue, Eesti esimene paikkino, kino „Illusion”, uhked ärihooned ja Heinaturg müügipaviljonidega. Vaatajaid tervitab Hugo Treffneri eragümnaasiumi hoonetekompleks ja võõrastemaja Jakor. 

Haridusprogramm õpetab linnaruumi tundma

Egle Rääsk firmast BlueRay selgitas, et õpilased vaatavadki selles haridusprogrammis esmalt Tartut aastal 1913, enne esimest maailmasõda. Aimu saab nii hävinud hoonetest kui ajaloolisest eluolust. VR-lahendus suunab õpilasi linnaruumis ringi liikuma ning vihjeid järgides jõuavad nad järgmisse vaatluspunkti, kus grupid saavad tööülesanded. Grupitöö sisu ja töölehed on kohandatud vastavalt vanusele esimesest klassist gümnaasiumini. 

Tartus viib virtuaalreaalsus aastasse 1913. Video: ERR

Haridusprogramm õpetab õpilasi detaile märkama ning arutlema ajaloolise eluolu üle. Lapsed õpivad linnaruumi “lugema”kuidas on see saja aasta jooksul muutunud. Näiteks peavad nad kaardile märkima, kus asusid hooned, mida nad VR-lahenduses nägid, mis filme näidati kinos Illusioon 1913. aastal, mida näeb VR-keskkonna teadetepostilt jms. Programmi kestab umbes tund aega. 

Jalutuskäik algab suminaga

Tähele tuleb panna, et õpilastes tekitab VR-keskkond elevust ja suminat, seega läheb veidi aega, enne kui nad sisule keskenduvad. Programmi töölehtede vastustest ja diskussioonist on hästi välja joonistunud, kas inimene keskendub pildile või helile. See, mis meelde jääb, sõltub nii õpilaste vanusegrupist kui ka individuaalselt inimesest endast. “Kõige rohkem muljeid ja küsimusi on majade, olustiku ja inimeste riietuse kohta. Näiteks küsivad õpilased, miks on 1913. aasta Tartus hoonetel sildid vene keeles. See annab hea võimaluse põimida nähtu üldise poliitilise olukorraga, mis tollal valitses. Õpetajad on olnud rahul, samuti on õpilastel olnud huvitav, kuna VR-keskkonna sulandumisefekt on üpris mõjuv,” ütles Egle Rääsk.

Õpetaja Aleksandra Sooniste sõnul oli tore ka, et programmi käigus said rühma liidriteks lapsed, kes tavaliselt klassiruumis vähem saavad särada. Otsustavaks said orienteerumis- ja kaardilugemisoskus, juhtimisoskus, nutikus mõistatuste lahendamisel ja nii pididki klassitöö tavalised liidrid sageli loovutama oma koha uutele õpilastele, kes olid selle üle väga uhked ja rõõmsad. “Eriti meeldiks mulle, kui lapsed saaksid ka ise projektitööna virtuaalreaalsust luua, sest selliselt tekiks neil uuritava kohta väga põhjalik teadmine ning nad arendaks korralikult oma digipädevusi,” ütles Aleksandra Sooniste. 

Koos ajalooga võib õppida ka keeli

VR-lahendus teeb ajaloo õppimise huvitavamaks, aitab tuua ajaloolist keskkonda õpilasele lähemale, tekitades tunde, justkui viibiksid selles ajastus. Kuna rakendus on saadaval kuues keeles, sealhulgas inglise ja saksa keeles, võib lahendus olla kasulik ka võõrkeeleõppeks.

Õpetajal tasuks meeles pidada, et VR-tehnoloogia uudsuse tõttu on alguses kõikide õpilaste korraga juhendamine aeganõudev, samuti peab pöörama tähelepanu, et VR-seadet kasutataks turvalises ümbruses.

Egle Rääsk, Blueray
Aleksandra Sooniste, Tartu Katoliku Hariduskeskus
Teele Jürivete, Tartu Ülikool
Madli Leikop, HITSA

 

Koolilugude rubriigis avaldame Eesti koolide lugusid. Inspireerivaid ja õpetlikke, õnnestunud ja mitte nii õnnestunud kogemusi. Õppetunde, millest teistel võiks kasu olla. Milline on sinu kooli lugu? Kuidas sinu koolis tehnoloogiat kasutatakse?

Anna meile teada meilil kompass@hitsa.ee või kasuta veebivormi ja me võtame Sinuga ise ühendust!