Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega

Nõustun
Raportisse

Tehnoloogiatrendide seire raport haridusvaldkonnale

Leitud: 0 tulemust

Põnev statistika aitab mõista suurt pilti

Tallinnas 2019. aastal toimunud moodsa õppimise festivalil iduEDU tutvustas ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Mihkel Laar seda, kuidas Tartu Raatuse Koolis tundides statistikakeskkonda Gapminder kasutatakse. 

Kuvades seinale animatsiooni sellest, kuidas viimase 100 aasta jooksul muutunud Jaapani meeste eluiga või Euroopa naiste haridustase võrdluses USAga, saab rääkida sinna juurde ka, mis kõik on selle taga. Õpilastele liikuvad pallikesed meeldivad, teema hakkab neid köitma ja jääb kergemini meelde. 

Gapminder pakub võimalust erinevate valdkondade vahelisi seoseid visualiseerida. Õpetaja leiab sealt ka abimaterjale ja tunnikavasid. Ekraanipilt: Gapminder

Rootsi teadlase Hans Roslingu  loodud Gapminder võimaldab koostada maailma maade näitajate graafilisi võrdlusi väga paljudel teemadel: kaubandus, majandus, statistika, tervis, keskkonnainfo, haridus, energia jne. Hans Roslingu eesmärk selle statistika ilusaks muutmise lahenduse loomisel oli inimesi harida ja teha statistilised andmed kõigile vabalt kättesaadavaks. Andmed õpetavad faktides orienteeruma, neid mõistma ja õigesti kasutama. 

Mullid tunni alguses

Mihkel Laar ütles Gapminderit tutvustavas töötoas, et see on lugu andmete ja analüütika maailma kasutamisest õpetamise ja õppimise eesmärgil. Ta tõi näiteid eelkõige ajalootunnist, aga rakendust saab kasutada mistahes aines. 

Gapminderist on Mihkel Laar kasutanud kahte funktsiooni. Kõige tuntum on Bubbles ehk mullirida. “Olen seda kasutanud 8. klassi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides kas tunni alguses, lõpus või mingi teema illustreerimiseks. Tervet tundi selle pealt ei tee,” sõnas Mihkel Laar. 

Erinevaid algandmeid valides saab ekraanile (tahvlile) kuvada väga piltlikult, kuidas näiteks on muutunud rahvaarv Rootsis alates möödunud sajandist. Valikud on pea lõputud, ehkki ajas väga kaugele tagasi minna ei saa. “Suuremate trendide illustreerimiseks sobivad eluiga, sissetulek, rahvaarv riigis; kuidas ajaloosündmused mingit näitajat mõjutavad. Õpilastele meeldivad need liikuvad pallikesed, teema hakkab neid köitma, nad elavad kaasa, esitavad küsimusi,” tõi Mihkel Laar välja sellise lähenemise positiivsed pooled. 

Andmed õpetavad nägema seoseid

Mihkel Laar kasutab kõige rohkem Gapminderi rakendust Data. Just sellele põhines ka töö, kus osalesid kõik 9. klasside õpilased ning hõlmatud oli kolm ainet: ajalugu, ühiskonnaõpetus ja geograafia, otsapidi ka matemaatika ning inglise keel. Õpilased analüüsisid elu-olu ja muutusi (energeetika, majandus, rahvastik, eluiga jms) maailmas pärast II maailmasõda. 

Ehkki õpilased ei olnud varem selliselt tabelite ja graafikute koostamisega kokku puutunud, said nad asja ruttu selgeks ning said edasi juba 90% ulatuses ise hakkama. Foto: Tartu Raatuse kool

Mihkel Laar: “Loosisime igale õpilasele riigi ning ta pidi ise Data leheküljelt otsima üles teda huvitavad andmed, näiteks SKP Soomes pärast II maailmasõda või Šveitsi eksport ja import. Õpilased otsisid Datast välja konkreetsed numbrid ning koostasid neist graafikud. Ja nii iga õpetaja tundides. 

Näitasin tunnis ühe korra ette, kuidas keskkond töötab. Tabelist pidid nad Exceli faili alla laadima ning leidma sealt neid huvitava riigi ja ajavahemiku. Rohkem kriteeriume polnud. Siis tõstsid nad andmed Google Sheetsi ehk Google´i tabeliprogrammi ning tegid andmete põhjal graafikud. Lõpuks tuli juba meeskonnatööna andmed kokku tõsta ja igaüks pidi tegema konkreetse riigi kohta viis järeldust. Kõige raskemaks osutuski õpilaste jaoks just see osa.”

Graafikute koostamine ja andmete import tehti tunnis koos läbi. Lapsed ei olnud varem selliselt tabelite ja graafikute koostamisega kokku puutunud. Juhendamist oli palju ja selleks oligi vaja kaasata mitut õpetajat. Aga õpilased said ruttu selgeks, et karta pole midagi, kõik on võimalik selgeks õppida. Sealt edasi said nad juba 90% ulatuses ise hakkama. Õpilastele meeldis ka, et koostööd sai teha üle veebi.

Väljakutsed 

Kui Mihkel Laarilt küsida, mis osutus keeruliseks, tõi ta esimeseks välja logistika.“Pidime leidma, kes millal saab oma ainetunnid loovutada, samuti vajas harjumist kahe-kolme õpetajaga koos tunni andmine. Aga ka hindamine me ei teadnud ju, missugune täpselt saab olema lõpptulemus. Otsustasime, et kriteeriumiks on see, et kõik ettenähtu peab olema tehtud. Nii kaua tuli oma tööd ümber teha, kuni kõik sai korda,” selgitas õpetaja Mihkel Laar.

Kokku lõi Raatuse kooli projektis kaasa üle 60 õpilase ja töö tegemiseks kulus kaks nädalat. Iga osalev aineõpetaja loovutas selle tarvis kaks oma tundi. Arvestusliku hinde said õpilased ajaloosse, ühiskonnaõpetusse ja geograafiasse. Kuid nagu õpetaja Mihkel Laar ütles kasutada võiks põnevaid statistikalahendusi mistahes aines. 

Töötoa põhjal kirjutas üles Madli Leikop, HITSA

Vaata ka, kuidas Gapminderi looja professor Hans Rosling (1948–2017) ise statistika abil maailma seletab.

Rootsi teadlase Hans Roslingu maailma muutnud TED kõne.  2006

Saada oma lugu

Kuidas sinu kool või lasteaed tehnoloogiat kasutab ja õpetab? Ootame inspireerivaid koolilugusid, et neid Eesti õpetajatega jagada.