Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega

Nõustun
Raportisse

Tehnoloogiatrendide seire raport haridusvaldkonnale

Leitud: 0 tulemust

Tehnoloogia teeb mudilased uudishimulikumaks

Lasteaias Väike Päike on robootika- ja digivahendeid õppetöös kasutatud juba viis aastat. Kogemus näitab, et see innustab lapsi ülesandeid lahendama, katsetama ja uudseid lahendusi otsima ning nii on õppimine lihtsam ka neil mudilastel, kes muidu rohkem õpetaja tuge vajavad.

Kes robotit juba paremini tunneb, aitab rühmakaaslast. Foto: Marii Maamägi

Lasteaia haridustehnoloogia strateegi Marii Maamägi sõnul on sel õppeaastal Väikese Päikese lasteaias ja sama võrgustiku üheksas lastehoius tähelepanu liitreaalsusel ning robootikal. “Tasapisi tahame alustada ka õpianalüütikaga, mille abil saab paremini välja töötada erinevaid digilahendusi. Peamine eesmärk tehnoloogia kasutamisel on ju, et väike maailmakodanik saaks tulevikus paremini hakkama ning et meie oskaksime teda selleks ette valmistada.”

Erinevad digivahendid on laste seas väga populaarsed. Väike Päike kasutab IKT-vahendeid iganädalaselt ja on sisse viinud õpipesade süsteemi. Vahendid on lastele kättesaadavad ka vaba mängu ajal, et areneks loominguline mõtlemine. Nii tõuseb märgatavalt ka vähese õpihuvi ja -motivatsiooniga laste huvi õppimise vastu.

Tehnoloogia aitab õpetajat

Marii teab omast käest, et tehnoloogia võib ka lasteaiaõpetaja tööd kergemaks teha. “Palju lihtsam on olnud kaasata lapsi, kellel oli madal õpimotivatsioon. Aga tegelikult mõjus tehnoloogia positiivselt ka neile, kel probleeme polnud,” meenutas ta oma tööd rühmas õpetajana. Ta tõi näiteks, kuidas tüdrukud, kes esialgu robootikast ei huvitunud, tasapisi rühma robootikakeskuses ülesandeid täites nii asjast innustusid, et nende vaba mäng tiirleski lõpuks robotite ümber: kuidas roboteid inimeste aitamiseks kasutada. Samuti oli tore, kuidas poisid, kel huvi ja kogemus juba suuremad, teisi rühmakaaslasi aitasid.

Õppetöös eesmärke ja sihte seadma hakates lähtutakse ennekõike sellest, mida Väikese Päikese õpetajad juba kasutavad, et sealt edasi liikuda.

“Hariduse tehnoloogiakompass” näitab Marii sõnul, et lastes tuleb arendada ja kombineerida tuleviku tööturul ülivajalikke oskusi. Eriti oluline on põhjus-seos-tagajärg mõtlemine: mida ma tahan, et mu robot teeks ja kuidas ma pean robotit programmeerima, et nii juhtuks. Mida nooremalt lastega alustada, seda lihtsam on neil hiljem koolis ja tööl.

Just tehnoloogakompassist sai lasteaed ka idee hakata õppetöös katsetama liitreaalsusega. Õpetajate ja laste kasutuses on üks komplekt virtuaalreaalsuse prille ning liitreaalsuse äppidega tahvelarvutid. “VR-prille oleme kasutanud 6–7aastaste lastega. Nooremate puhul on kasutusel liitreaalsuse äpid, kus lapsed värvivad tegelasi ja need ärkavad paberil ellu. Lastele pakuvad huvi ja põnevaid võimalusi ka liitreaalsuse kaardid, näiteks Octagon 4D loomad,” selgitas Maamägi.

Samuti on alustatud koostööd erinevate partneritega, et leida võimalusi õpianalüütika kasutuselevõtuks. Õpianalüütika toetaks laiemalt lapse võimete ja oskuste arendamist ning õpetajate võimekust andmed teaduslikult lapse kasuks tööle panna. Näiteks erinevad keskkonnad, kus arendatakse sotsiaalseid oskusi ja kus info lapse kohta koguneks andmekandjale. Otsused lapse arengu kohta tehakse siis juba kogutud ja analüüsitud andmetest lähtuvalt.

Foto: Marii Maamägi

Erinevad meeled on abiks õppimisel

Marii Maamägi rõhutas, et lastele jäävad teemad ning valdkonnad palju paremini meelde, kui nad saavad õpitavat kogeda erinevate meelte kaudu. Virtuaal- ja liitreaalsus on siin kindlasti abiks. “Loomulikult teeme seda kõike lihtsate keskkondadega ja lühiajaliselt, et mitte laste aju liigselt koormata. Kuid kui lastega hiljem kogemustest vestelda, on näha, et ka see annab hea tulemuse.”

Kolleegide seas on Marii Maamägi põhiülesanne olla innovatsiooni jagaja, võimaluste näitaja ja mentor. Suur osa tema tööst on õpetajate koolitamine ja toetamine, et õpieesmärgid saaksid täidetud ning tehnoloogiavahendite kasutamine oleks süsteemne. Haridustehnoloog on õpetajatele abiks ka uute vahendite valimisel ja õppeprotsessi planeerimisel. Samuti tegeleb haridustehnoloog vanemate koolitamisega ja muudab organisatsiooni üldist toimimist lihtsamaks ning uuenduslikumaks.

Liitreaalsus paneb joonistatud pildid elama. Foto: Marii Maamägi

Koostöö vanematega

Marii rõhutab õpetajate koolituste tähtsust ja lastevanemate kursishoidmist, et nad teaksid, mida lapsed lasteaias õpivad ja saaksid kõik koos näiteks robootikahommikutel osaleda. Ta soovitab võimaldada lastele ka kodus digivahendite abil õppimist, kuid hoiatab, et kindlasti ei tohiks neid kasutada karistuse või premeerimisvahendina. Samuti peaks laps ja vanem kokku leppima, kui palju ja kui tihti erinevaid vahendeid kasutada võiks. Rõhk peaks ikka olema lapse süsteemsel õppimisel.

Mida soovitate teistele lasteaiaõpetajatele, kes plaanivad robootikat ja IKTd rühmatundidesse tuua? “Soovitaksin eelkõige pealehakkamist! Kaotada pole midagi, aga võita terve uus ja põnev maailm. Usun, et võtmesõnaks on ikkagi enda ja õppeasutuse initsiatiiv ning tulevikku suunatud ja lapsest lähtuv vaade,” ütles Marii.

Marii Maamägi, Väike Päike
Madli Leikop,
HITSA

Saada oma lugu

Kuidas sinu kool või lasteaed tehnoloogiat kasutab ja õpetab? Ootame inspireerivaid koolilugusid, et neid Eesti õpetajatega jagada.