Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega

Nõustun
Raportisse

Tehnoloogiatrendide seire raport haridusvaldkonnale

Leitud: 0 tulemust

Virtuaalreaalsus ainetundides

Tallinna Südalinna Koolis kasutatakse virtuaalreaalsust ainetundides II-III kooliastmes juba teist õppeaastat, sest oleme loonud #EduInnoLab Liitreaalsuse stuudio. Tunnid valmistavad ette aineõpetajad, sest nemad on ka tundide läbiviijad ja kuna eesmärk ei ole mitte lihtsalt virtuaalreaalsuse vahendite kasutamine, vaid vastavates ainetes õpitulemuste saavutamine, siis aineõpetajad on kasutatava sisu osas ikkagi eksperdid. Seega otsivad nemad VR sisu ja loovad ise sinna juurde kõik vajalikud muud lisamaterjalid (nt töölehed, ülesanded), sest valmis tunnikavasid koos muu materjaliga ei ole veel kusagilt võtta või pole need meile Eestis kättesaadavad.

Praegu kasutatakse virtuaalreaalsust kõige rohkem võõrkeeletundides (vene keeles ja inglise keeles). Samuti on kasutatud virtuaalreaalsust bioloogias (nt anatoomia) ja geograafias, aga ka ajaloos (nt Vana-Egiptus), loodusõpetuses (nt kosmos, anatoomia) ja kunstis (nt grafiti loomine; muuseumis jalutamine; mudelite loomine jne). Õpilased on ka ise proovinud filmida 360 kaameratega. Mitmed analoogsed tunnid on loomisel, kuid katsetamata, sest valmis sisu (360-videoid, mänge, stimulatsioone jms) on veel vähe või on need tasulised või kehva kvaliteediga ja seetõttu jäävad hetkel mõned ideed ka teostamata.
Liitreaalsuse rakendusi tahvelarvutile/mobiilile kasutavad eelkõige klassiõpetajad I kooliastmes ainetundide mitmekesisemaks muutmisel (nt maakera pöörlemine ja öö-päeva vaheldumine; inglise keeles sõnade moodustamine lendlevatest tähtedest või nn ellu ärkav tähestik; kunstis päris maailmale lisakihi joonistamine, loodusõpetuses planeedid, matemaatikas geomeetriaga seonduv.) Aga nt 3. klassi õpilased loovad ka ise liitreaalsuse abil sisu (nt viktoriine õpitavate teemade kohta erinevates ainetes).

8. klassi ôpilased õpivad geograafias loodusvööndeid ja seetõttu käisid nad virtuaalreaalsuse võimalusi kasutades maailma eri paigus Google Earthi vahendusel ning külastasid näiteks kõrbi, kus sai ümbruses ringi vaadata ja looduskeskkonda jälgida. Õpilastele jäi mulje, nagu oleksid nad päriselt Ulurul või Suures Kanjonis. Õpetaja sõnul olid õpilased teemast huvitatud ja VR on õppimiseks põnev meetod. Ettevalmistus tunniks ja selgitustöö tunni alguses on küll suur, kuid tasub katsetamist.

7. klassi inglise keele tunniks oli õpetaja ette valmistanud virtuaalreaalsuse tunni, mille teemaks oli “Sightseeing in Copenhagen”. Eelnevas tunnis olid õpilased lugenud Põhjamaade kohta ja valinud Kopenhaageni oma virtuaalreisi sihtkohaks. Tunnis tutvuti Kopenhaageni vaatamisväärsustega. Õpilased jagati paaridesse ja iga paar valis endale ühe vaatamisväärsuse, mille kohta digiõppe eesmärke silmas pidades ettekanne teha. Järgmises tunnis kuulati neid ettekandeid. Samamoodi on erinevates tundides kirjutatud virtuaaltuuride põhjal nt Islandist reisibrošüüri (7. klassi inglise keeles) või ilmateadet kogetud ilmaoludest maailma eri paigus (8. klassi vene keeles).

Foto: Marit Dremljuga-Telk / HITSA

Virtuaalreaalsuse kasutamine on andnud õpilastele võimaluse tutvuda uurimisobjektidega vahetult, hõlbustades õpitava mõistmist. Õpilastele VR-tunnid meeldivad ja õpetajad kavatsevad ka edaspidi virtuaalreaalsust ainetundides kasutada.

Kerttu Mölder, Tallinn Südalinna Kool, õpetaja ja projektijuht